pühapäev, 24. jaanuar 2010

Valu vastu saab valuga ehk ...

Meie murelaps, kõige rohkem indigolapse mõõtu välja andev 17-aastane astus täna hommikul, kui kallis abikaas oli siirdunud valla eelarvet kokku panema, mu magamistoa uksele, paljastas käevarre ja oh imet... seal ilutses
KISS. Jajah, just sellesama noorusest tuntud kreisirokkbändi nimi. Pojake on nimelt bändi jäägitu fänn juba mitu aastat. Ta on juba ammu rääkinud soovist endale "lind teha". Minuvanused mäletavad imselt seda stseeni ühest vanast eesti filmist, kus noor Kukumägi uhkusega oma peenikese kidura linnuga rinna valla lõi... See film tuli mulle täna hommikul meelde ja ajas naerma...
Tegelikult on asi vist noormehe jaoks naljast kaugel. Ta üritab küll vapper olla ja ükskõikset nägu teha, aga sisimas tundlik, nagu ta on, mõjub talle oma esimesest tõsisest pruudist lahkuminek tõenäoliselt üsna valusalt. Mul ongi vist praegu ematunnete proovilepanek. Selles eas laste emad teavad vast, millest ma räägin. Tean ju küll, et meie, vanemad, ei saa sellises olukorras midagi teha. Igaüks peab oma armuvalud ise üle elama ja nende läbi tugevaks kasvama. Aga teades, kui palju need asjad valu võivad teha, tahaks oma lapsi neist piinadest säästa...
Et siis meil on nüüd kodus üks kissikäsivars. Olen kuulnud, et see pidi päris valus olema... Minu arvamus lükati ümber, aga jäin mõttes oma teooria juurde, et valu vastu saab vaid valuga... Ja kui seda valu oli praegu vaja, ju siis oli. Peab leidma endas jõu ja tarkuse, kuidas suunata noormees taas rappajooksnud kooliasjade juurde.
See-eest Londoni-poisil läheb kuuldavasti hästi. Nädalal ajaga hakkab tema elu maailmalinnas jooksma rööpasse: viiendal päeval täiesti arvestatavat tööd saada ja leida omale elamine 20-minuti metroosõidu kaugusel südalinnast seega töökohast. Elamine pole kirjelduste järgi just luksus, aga kõik eluks vajalik on olemas ja alustuseks, kuni jalad kindlalt maha saab, ajab asja ära. Kuulasin telefonis eile oma suurt poega ja arutlesin endamisi, kust temal küll pärit see arukus ja kainelt kaalutlemise oskus. Mina olen eriline emotsiooni ajel tegutseja... Ju siis on geenidel ikka rohkem võimu, kui ma vahel tahaks tunnistada... Sel puhul õnneks...
Iga sündmus, mis meiega elus juhtunud või juhtub, on millekski hea - olen avastanud, et seda tarkust meeles hoides on elu täitsa talutav, vahel isegi väga ilus:) Ilusaid ja valusaid eluhetki siis meile kõigile!

4 kommentaari:

  1. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  2. selle käsivarre peale see prr
    minu omad on siiani end lihtsalt augustanud kõrvapiirkonda ja siis mingeid kõverikke sinna riputanud
    isegi olen ühele hõbedast haaknõela ostmas käinud
    aga muidu tunnen rõõmu et Sul ja Su kodustel hästi läheb
    olge terved

    VastaKustuta
  3. Tänan. Tugevat tervist läheb kõigil vaja:)

    VastaKustuta