neljapäev, 3. juuni 2010

Kuidas küll ei jõua puhkust ära oodata... Eilses Postimehes oli lugu, et kuu pidada Veevalajas liikuma ja see teeb eriti raskeks kellast kellani töötamise - ei suudeta laua taga istuda ja mõtteid koondada, samuti pidada olema seletamatu ootusärevus. No nii ongi...
Tahaks midagi romantilist ja ilusat, igasugune rutiin kuidagi ei sobi praegu - tuleks mõni prints valge hobusega, tegelt võiks see olemasolev prints oma valge hobuse üles otsida kuskilt mineviku väljadelt:) Aga noh teadagi, eks pole enam mina mingi printsess, kelle pärast hobust hüüdma hakata ja printsist on saanud ka haiglane noor kuningas, kel oma kuningriigiga nii palju tegemist, et romantikaihaluses keskealine tädi peab endaga ise hakkama saama. Ja saabki üldjuhul - ja ega viriseda pole ka ilus - kuulates oma märksa nooremaid ja värskemas suhtes naistuttavaid - nende printsid ei märka neid niigi palju... Aga tahaks ju vahel ikka sületäit lilli ja hingematvaid elamusi... Naiselik soov.
Pärnust on nüüd ka möödas juba üle nädala ja olemas teadmine, et igasugustest konkurssidest ei ole mõtet enam osa võtta. Tuleb rõõmu tunda lihtsalt laulmisest ja üksteise seltskonnast. Tegelikult ei muutunud ju meie jaoks midagi - meil läks hästi ja saadud pronksdiplom selles ajas ja kohas oli ka õigustatud. Ilmselt tõesti oli see suht suur löök allapoole vööd meie tublile juhile, kes solvumisest ei läinud isegi lavale meie diplomit vastu võtma.( mida algul meie pidasime ka iseenda vastu suunatuks- et näh, olitegi viletsad), aga mis ikka... Žüriiliikmete arvamustest kumas läbi, et naishääled on liig nõrgad - järjekordne viide sellele, et on vaja hääleseadet, mis aitaks end leida. Ja pianot ei ole jätkuvalt. Mul pidid ihukarvad kehast eemalduma, kui kuulasin lõppkontserdil koori Head Ööd Vend laulu... Uhh, midagi nii superhüperhead ei ole ma ammu kuulnud - milline üheshingamine ja nii-nii-nii piano, kui üldse võimalik inimhäälel tekitada. Ma olin lummatud...Tekkis küsimus, miks nemad ei saanud grand prix'd.

Täna siis jälle lauluproovi- ette valmistama vanalinna päevadeks. Eks tulebki esineda rohkem koos ja mitte lasta häirida end teisejärguslistest asjadest. Me ju polegi profid:)
Kool saab läbi- hurraa, lastel suvevaheaeg ja vanematel ka lihtsam. Ühest küljest. teisest küljest vaevab juba praegu probleem, mis ja kus saab lapsest järgmisel kooliaastal... Kus on see kool? Ja kus on see õige koht?

Õnne ja õnnestumisi!