Pühapäev, 7. veebruar 2010

avatar ja haltuura





Need kaks sõna märgivad vast kõige paremini minu varsti lõppevat nädalavahetust. Eile võtsime end kokku ja läksime siis üle hulga aja kinno. Ja mitte lihtsalt kinno, vaid mina läksin oma esimest 3D filmi vaatama. Teised olid varem ka multikarindel asjaga kokku puutunud.Nojah, kinosaali sisenedes oli hinges selline hirmu-ja põnevusesegune tundmus, nagu mäletan lapsepõlvest olevat tundamtu karusselli ees. Kuigi ma just eriline karussellitaja pole. Aga noh, keha mäletab ju vanemaid asju kui me ise.Mõnikord. Ja siis tuli meelde veel suvine 4D kogemus, mõniteist minutit küll, aga suht vastik - see visuaalse ja kehalise petumäng ei haakinud end minuga ja piilusin kogu aeg üle prillide musta ruumi ülemist nurka:)

Aga nüüd siis see "Avatar" ja kolmdee. Tegelikult oli lahe: mulle meeldis - eriti meeldis see, kui näiliselt ebaolulised tegelased toodi sulle nina alla: tulesädemed ja õnne- või soovide- või unistuste või misiganespuu seemned. See oli ikka ületamatult äge. Pean nõustuma Lauri Kaare kusagil välja öeldud arvamusega, et see on maailma kino jakos läbimurre - on kino enne "Avatari" ja kino pärast seda filmi. Mina, kes ma varem olin alati kahtleval seisukohal kino kui sellise suhtes: miks peaksin minema ja raha raiskama lihtsalt selleks, et kogu värki näha suuramas variandis - sama hästi võib ju laenutada filmi ja seda kodus mugavas olekus vaadata. 3D on igal juhul argument kino kasuks. Mis puudutab filmi sisulist poolt, siis seal polnud iseenesest mitte midagi üllatavat - puhas ameerika - etteaimatava süžee ja tegelaskujudega. Puhas muinasjutt. Allegooriline taust aga oli minu meelest võimas - samas kuratlikult lihtne - jõu- ja rahaühiskond ei tunnista mitte mingeid jumalaid peale enda omade - ja ei tunnistagi, nagu filmi lõpus ka kõlama jäi... Imestama pani vaid see, kuidas Ameerikas selline film nii vabalt ringlusse lasti. See on hämmastavalt Ameerika - vastane film.´Palju on selgeltviiteid Ameerika-Afganistani vastuolude kohta. Et aga film on jõudnud kogu maailma vaatajate ette, näitab siiski, et Ameerika on vaatamata kõigele ülidemokraatlik maa... Ikkagi tunnen mina üha enam kõige ameerikaliku suhtes vastumeelsust. Filmi 3D varianti tasub aga vaatama minna küll.

Nn haltuurale parimas tähenduses oli pühendatud minu teine vaba päev. Ja seda sellepärast, et ma ei oska ju ei öelda. Homseks on vaja valmis saada ühe aastaraamatu ja ühe lihtsakoelise naisteka keeletoimetamine. Õnneks on veel jäänud paar lehekülge naistekat- teise töö sain valmis juba hommikul. Aga see-eest olen istunud arvutis praktiliselt kogu päeva. Eks lisakopikas kulub ka ära.Tulemas mehe sünnipäev ja ema juubel. Ja raamat on tegelikult päris hästi tõlgitud - rahulikult sai süžeesse ka süveneda:)

Homme siis uus nädal ja uued sündmused. Parimat kõigile! Kallid siia- ja sinnapoole piiri!

1 kommentaar: